In English  Suomeksi  Auf Deutsch  По-русски  
Esileht » Räägi kaasa


Üldinfo

Kultuur

Tervishoid

Sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Äri

Kohalik võim

Turism


Avalda arvamust Emajõe vasakkalda rekonstrueerimise tööprojekti kohta

Head tartlased!

Tartu linna tellimusel on koostatud Emajõe vasakkalda (Võidu sild – Ujula 98) rekonstrueerimise tööprojekt. Ehitustöödega on planeeritud alustada osaliselt sellel aastal. Kuna tegemist on avalikku linnaruumi ilmestava ehitusega, ootame linnakodanike arvamusi.Oodatud on kõik konstruktiivsed ettepanekud ja märkused kavandatava projekti kohta. Projekti algne sisu on lisatud failis.

Projekt käsitleb põhiosana Emajõe vasakpoolse kaldanõlva (Võidu sild – Ujula 98)kindlustamist uhtumise, tallamise vastu ja kergliiklustee katete uuendamist ning jõeäärsete pargiala korrastamist. Projektiga on antud maa-ala asendiplaaniline lahendus, katendid kergliiklusteedele ja vertikaalplaneerimine, mis lahendab sademetevee äravoolu projekteeritavalt alalt.

Projekteerija: OÜ KLM Projekt
Tellija: Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakond

Projekti avalik arutelu toimub 14. veebruaril 2012. aastal kell 15.00 Tartu Linnavalitsuse haridusosakonna suures saalis (Raekoja plats 12). Kohal on nii tellija kui ka projekteerija esindajad.

Projekt (pdf, 20 MB)

Lisainfo:
Andres Pool, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja,
andres.pool@raad.tartu.ee
Siim Mitt, Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna peaspetsialist, siim.mitt@raad.tartu.ee

Avalda arvamust siin!


Lisa oma sissekanne

14/06/12 10:30
Evelin

Kas kunagi hakatakse ka Turu tänava äärset jõekallast (kesklinnast Prismani)jalutajate sõbralikuks muutma? Väga kuluks üks korrastuskuur ka siin ära!
24/05/12 19:25
Asko Tamme

Pean samuti väga oluliseks pehmet k6nniteekatet. K6ik plussid on eespool K. Kolgi kirjas toodud, ka v6iks vaadata, mismoodi Emaj6e tänava uute kivik6nniteede k6rvale muru peale rajad on sisse joostud.
19/05/12 17:51
Liis

Inimestele on vaja pinke, kus istuda, mitte istumiseks kõlbmatuid kunstiteoseid.
03/04/12 11:18
Reigo

kindlasti tuleks ka turvakaamerad üles panna, Turvalisus on tähtis!
22/03/12 13:59
Arvi Rokka

Kergliiklustee võiks minna kesklinnast Kvissentali ja üks haru võiks ulatuda Puiestee tänavale Tarkoni juures. Siis oleks Kvissentalist võimalik Ihastesse jalgrattaga sõita. Peamised kitsaskohad jäävad ainult Atlantise juurde ja Võidu silla alla.
28/02/12 12:22
Kaspar Kolk

Jõeäärne liikumistee Kaarsilast ülesvoolu kuni ujulani välja võiks olla siiski sõelmekattega - betoonkivi võib nõuda küll vähem hooldust, kuid jalakäijale ja eriti jooksjale on see tunduvalt jalavaenulikum. Ka jalgrattaga sõites tekitab see asjatut vibratsiooni. Ning nullilähedasel temperatuuril (mida meil võib esinde ju kuude kaupa) tekib sellele selline libedus, mille tõrjumine osutub linnale kardetavasti ülejõukäivaks. Ja lõpuks on kivikate pargialal-puiestikus lihtsalt näotu. Sõelmekate vajab küll iga-aastast mõningast ülekäimist-tasandamist, kuid kui profiil on õige, on ta ülejäänud aja pigem lihtsam hooldada. Kõva kattega kergliiklusteest aitab Narva mnt ääres.
Väga hea on panduse rajamine kaarsilla otsast alla kõnniteele. Kindlasti tuleks siiski määrata sama projekti raames ka Atlantise-esise kõnniteelõigu ja vaateplatvormi täielik vabastamine seal paiknevast inetutest ja liikumist takistavatest ajutistest rajatistest ja inventarist. Võimaliku välikohviku võiks ette näha pigem Atlantisest idas paiknevale parkimisplatsi osale.
Hea mõte on ka jalgrattatee alternatiivtrassi rajamine Atlantise taha (parandades samal ajal ka võimalust sõita rattaga siiski ka kallasrada pidi). Ilmselt tuleks ainult lõigus 8-9 (ja võib-olla ka 3-9) teed mõnevõrra laiendada, kuna muidu ei mahu tihe jalakäijate liiklus koos jalgrtatastega sellele teele kuidagi ära. Lõigus 1-3 oleks ettepanek lahendada tee kulg praeguse sirglõigu asemel pisut S-kujulisena, jätkates punktist 3 mõnikümmend meetrit rohkem liikumist otse samas sihis, seejärel kerge kurv paremale ja enne Võidu sillani jõudmist jälle kurv vasakule. Selline trajektoor oleks mõnevõrra liiklust "rahustavam" ja sobiks ka visuaalselt olemasolevasse keskkonda paremini. Kaaluda tasuks ka selle lõigu katmist sõelmetega, mis sobiva koostise korral on jalgratturile isegi mugavam kui asfalt ja sobiks paremini ka selle pargiosa seni suhteliselt loodusliku ilmega.
Vaateplatvormide arhitektuurse lahenduse üle tuleks kindlasti pikemalt järele mõelda. Käesoleva projektiga võib selle ka lahendamata jätta. Praegusel kujul on need ümbritsevaga täiesti sobimatud. Kaaluda tasuks ehk nii Roosi kui Mäe tn sihti põhijoontes ühesuguse vaatekoha rajamist; lahenduselt võiks see piirduda nt Roosi platvormi trepi, piirde ja jõeäärse tasapinnaga, kuid ilma kõrgema "katuseta". Arvestama peab siiski seda, et visualiseeringul kujutatav veeseis püsib ehk mõni nädal aastas, ülejäänud ajal on see kas oluliselt madalamal või ka kõrgemal.
Lõpuks jagaksin eelkõnelejate skepsist lamamispinkide osas. Kes tahab lamada, lamab sobival aastaajal ju otse murul. Ning ülejäänud ajal kasutatakse neid pinkegi ainult jalgu pidi peale ronimiseks, nagu elu on näidanud. Sellisena on need pingid lihtsalt keskkonda ja vaadet risustavateks elementideks.
21/02/12 23:11
Küllike

Arvan, et peaks ära kasutama asjaolu, et tegemist on päikesepoolse kaldaga. Lahendaksin kogu kalda laiade astmetena, et jätkuks ruumi päikesenautlejaile, tudengitele, kalameestele, veesõidukitega linnakülastajatele ning miks ka mitte mitmete ürituste korraldamiseks Emajõe kaldal. Vaateplatvormid tunduvad küll võõrkehadena - miljonivaadet neilt ju ei avane?
21/02/12 15:46
Saskia Kasemaa

Millised kaldapiirded on plaanis ehitada? Sooviks kõrgete ning järskude kallaste äärde lastele ohutuid küllalt tiheda vertikaaljaotusega piirdeid.Praegused kesklinnas asuvad kaldapiirded ei kaitse lapsi vettekukkumise eest.
"Atlantise" ees peaks kallasraja liiklejatele laudadest-toolidest vaba hoidma, samuti eemaldama sealt inetud putkad-rajatised.
21/02/12 14:41
Anu

Eelmisel sügisel valminud Võidu -Turusilla kalda korrastusel Pika tänava bussipeatuse juures olev trepp ja istmed on ju lausa koledad. Trepp kui laululava. Istuma seal ei hakka küll keegi. Peale ebamugavuse on see iste ka must. Vahest suvel hakkavad lapsed seal hüppama. Asi seegi.
Prügikastid on korralikud ja näevad head ning tugevad välja.Samasugused uuel projekteeritud kaldal oleks väga head.

Arutlusel oleval alal oleks vaja palju lihtsaid pinke istumiseks. Lamada on kõige parem ikka murul. Seda tehakse järjest enam. Lamamisasemed oleks liigne luksus, isegi siis kui nad ilusad välja näeksid. No need keerulisema ehitusega istmed on maitse asi. Kuid elegants peitub ju lihtsuses.
Istmed peaksid olema kaetud kergestipuhastatava materjaliga.
Tartu Botaanikaaias on kasutatud puutüvesid istmetena. Ka jõe ääres oleksid need ilusad, kui nagunii tuleb puid langetada.

Vaateplatvormid joonistel küll head välja ei näe. Minu arvtes pole mingeid platvorme vajagi. Jõe äärde veepiirile lähemale pääsemiseks võiks hoopis kividest istmeid moodustada. Neid saaksid kalamehe kasutada õngitsemisel. Lastele need ka meeldiksid. Lapsi tuleb igal juhul vee läheduses valvata, oht on ka platvormil.

Vaadete avamiseks poleks küll vaja puid langetada. Suured vanad puud meie rikkus ongi. Kes tahab kõrgemalt linna näha, ronigu Mäe või Roosi tänaval kõrgemale. Vaated on ilusad, mida rohkem puid ja rohelust. Tean. Olen käinud.
Pargist ei võiks hävitada kõiki põõsaid. Nendes pesitsevad linnud teevad pargi elavaks. Ka on väga ilusad murus kasvavad lihtsad lilled (ülased, kuldtähed jne.).

Väga ilus on lillepeenar Raatuse tänava pikendusel Kaarsillani. Just see hostade ja püsililledega. Ka see kolmnurk silla juures on kena, kuid seda rüüstatakse pidevalt ja see võiks ka vähem "mustriline" olla. Ka ühte-kahte liiki lilled mõjuvad hästi.

Tartu ON ilus linn, kui vaid märkate!
20/02/12 12:08
Enn Ehrlich

Jõeäärse maja elanikuna avaldan mõningad mõtted planeeringu teemal.

Paplid valiti jõeäärse allee ääristuseks just
nende ülimalt kiire juurestiku kasvu pärast- nimelt loodeti selle abil tugevdada kaldakindlustust, mis ka õnnestus.
Tänaseks päevaks on aga enamus olemasolevatest puudest vananenud ja muutunud ümbritsevatele hoonetele ja alleel liikuvatele inimestele ohtlikuks.Olen ise korduvalt helistanud Tartu heakorra telefonile ja informeerinud murdunud okstest mis ripuvad jalgraja kohal.
Paplite olukord muutub aasta aastalt kehvemaks ja pikemas perspektiivis vajab kogu allee kindlasti uuendamist. Seega on minu isiklik seisukoht-mida varem alleed uuendatakse ja uued puud kasvama hakkavad, seda parem. Olen märganud, et ka Annelinnas on kiiresti kasvanud paplid asendatud teiste puudega.

Kergliiklustee võiks olla kaetud jalgratturile, rulluisutajale kaetud sobiva pinnakattega. Tuleviku seisukohalt oleks ju igati tore kui saaks jalgratastel või uiskudel sõita mööda kergliiklusteed Ihastest, vahepeatusega Tartus, Kukulinna randa.
Loodan südamest et need vahendid leitakse, projekt on seda väärt.

Projekti arendajad võiksid kaaluda alleel olevate pinkide sobivust Liiva tänava ja Ranna tee elumajade akende alla.
Reaalsest elust võiks näiteks tuua Ujula Konsumi ja jõe vahele paigutatud kiigud-istekohad. Soojal ajal on need enamuse ajast noortekampade või kohalike õllesõprade poolt hõivatud.
Sageli on istekohtade ümbrus lagastatud, prügikastidel põhjad alt ära löödud ning prügi laiali.
Ettearvamatuid probleeme tekitas ka TÜ spordihoone otsa rajatud uus paadisild. Noored valisid selle kiirelt oma peopaigaks: toimusid joomingud, kuulati valjut muusikat jne. Segati silda kasutavaid sportlasi ,kohalikke elanikke ja tülitati lihtsalt möödujaid. Viimaseks piisaks karikasse sai lõkke tegemine paadisillale, peale mida pigaldati sinna 2 meetrine raudvärav.
Seega kutsun linnavalitsust üles arvestama ka püsielanikega Liiva tänavalt ja Ranna teelt.
Puudutab ju algatatud planeering neid nii igapäevaselt kui ka öiselt.

Jõudu ja jaksu projektiga tegelejatele!


18/02/12 21:25
Ivo Kedus

Pooldan koos oma sõpradega ja ootame/loodame Linnavalitsuse õiglasele otsusele, rajada kergliiklusrada/kallasrada, mis avatud linnarahvale Ihastest - Jänese sillani Vorbusel, mida oleks hõlbus ning mugav kasutada jalutajatel lastevankri kui ratastooliga jmt. liikumisvahenditega liikujatel, sörkijatel, jooksjatel, sportijatel, jalgratturitel, kalameestel jne.
Kuniks see plaan/idee on unelm/utoopia, sooviks vähemalt paplialleed koos Jänese matkarajaga KORRASTADA! (istepingid+prügikast+valgustus)

Ikka edu ja pealehakkamist Tartu Linnavalitsusele! Tartu Linnakodanikud (4).
16/02/12 13:44
Aavo Omann

Puud tuleb maksimaalselt alles jätta, lihtsaid tugevaid istepinke ja prügikaste lisada ka maksimaalselt. Vaateplatvormil on mõtet vaid siis, kui on vaade, mida vaadata.
16/02/12 13:40
Jooksja

Kivisillutis on äärmiselt jalavaenulik, samas on selles pargis Kaarsilla ja Vabaduse silla vahelises lõigus näha palju jooksjaid, kes liiguvad edasi lodjakoja poole. Kas ei võiks kaaluda midagi muud?
16/02/12 12:38
Mart Sonn

Tegin kunagi ettepaneku linna ÜP-le Emajõe ja Anne kanali vahelisele tühermaale lõbustuspargi rajamiseks. See leidis aga linnaplaneerijate vastuseisu. Tookord taheti sinna hoopis mototuristide laagripaik(motell, kämpingud) rajada.Kuna vahepealsel ajal pole seal miskit toimunud, siis kordan oma vana ettepanekut. See puudutab ju ka Emajõe vasakkallast.
16/02/12 08:25
Mart Sonn

Emajõe kaldad ning pargid vajavad korrastamist, kuid parkide puhul on esmatähtis kjorralikult hooldatud puud, põõsad, muru, kõnniteed. Muud pargitarbed pinkide, prügiurnide jms. näol peaks jääma lihtsateks ja tagasihoidlikeks. Pakutud vaateplatvormidele kindel EI! Kaldaalade korrastamisel tuleks alustada valgustatud kaldapromenaadide rajamist kesklinnast linnapiiride poole, Mõisavahe tn. mõttelisest pikendusest ujulateni.
15/02/12 14:06
Tanel Vari

Igasuguste poollamavaid pinke katsetati Toomemäel, tulemus oli null. Nendest vigadest võiks õppida. Laiadele madalatele pinglahmakatele kannab sihtgrupina ettenähtud noorem generatsioon üksnes hunnikute kaupa pori ja muud sodi.
14/02/12 15:20
Valdeko Lukken

1. Tartus Emajõe kõik kaldaalad võiksid ja peaksid olema ühtses stiilis. Muidu on jätkuvalt nii nagu siiani on, juhuse ja võimaluste tahtel tekkinud: piirded, valgustid, pingid, teekatted jne. Pean silmas materjale värve ja vorme. Iga uus Emajõe kaldalõik on oma nägu ja ei harmoneeru vaid oponeerib ning uhkeldab vana ees.
2. Igas avaliku ruumi projektis sooviks näha tugeva kontseptsiooni olemasolu, et miks on projektiga lahendatud kujundus ja arhitektuursed väikevormid ning materjalid jm detailid just sellised nagu nad on.
3. Antud projektist joonistub selgelt välja projekteerija erialane spetsiifika. Ei alahinda teeprojekteerija pädevust aga avalik linnaruum ja park vajavad suuremat pagasit ning eelteadmisi maastiku kui terviku mõistmiseks. Tulemust rikastaks maastikuarhitekti kaasamine.
4. Genius loci e. paigavaimu mõistmine, tunnetamine on väga tähtis. Ei saa teha uut võtmata vanast midagi kaasa. Kõik kihistused, teisisõnu kõik elus ja eluta, mis on kunagi ühel maastikul eksisteerinud on talletunud nn paigavaimule. Seda tunnetades on võimalik luua maastiku, mis kõnetab.
5. Et igal pargikülastajal oleks võimalus ette kujutada aja jälgi pargis on vaja markeerida vanu kihistusi- olulisemaid “maamärke”. Nende hulgas vanu ehitusalasid, tänavaid, platse, väljakuid, jõesänge, kaevukoht jms.
6. Jõeärne linnapark võiks, lisaks praktilisele kergliiklusfuntsioonile, pakkuda paljusid vaba aja veetmise ja tervisespordi harastamise võimalusi.
14/02/12 13:18
Andres-Teet Merisalu

Jõe ääres asunud tähtsamate hoonete asukohtade tähistamisest ning endise Holmi tänava markeerimisest kõnnitee rajamisega.

Leian, et vasakkallas on praegu liiga üksluine rohumaa. Eelnevate põlvkondade saavutuste tunnustamiseks ja meenutamiseks ning kalda-ala miljöö elavdamiseks tuleks tähistada enne II MS jõeäärsel Kalda tänaval asunud tähtsamate hoonete asukohad. Praegu on tähistatud ainult Treffneri kool.
Kalda tänava ääres asusid näiteks kolm väga silmapaistvat juugendhoonet: Hotell Jakor, Livonia õlletehas ja korterelamu Vabadussilla kõrval (hotell Emajõe). Livonia oli oluline rahvuslikul kapitalil põhinev edukas ettevõte, mis näiteks suutis murda A Le Coq´i ja Saku tehaste monopoli.
Raeplatsi ansambli lahutamatuks osaks Ülejõel oli klassitsistlik-historitsistlik hotell Bellevue. Tähistada võiks endise kalaturu asukoha. Endine Holmi tänava kohale tuleks uuesti rajada jalgtee. Kui otsustatakse ka Holmi kergliiklussild rajada, peaksid selt muidugi lähtuma ka jalgrattateed.

Nagu olen varemgi soovitanud, võiks tõsiselt kaaluda Jakori ja Bellevue hoonete rekonstrueerimist. See tõstaks tohutult Emajõe-äärse ala atraktiivsust. Sarnased vanade hoonete rekonstrueerimise kogemused on kümnetel Euroopa linnadel. Soovitan asjaosalistel otsustajatel nende linnadega tutvuda ja veenduda, kui suur edu neid projekte on saatnud.
14/02/12 13:07
Heiki Kalberg

1. Jõe päikesepaistelisel kaldal peaks olema märkimisväärselt rohkem kohti istumiseks-puhkamiseks lebotamiseks. Kroonuaia sillast ülesvoolu pole peale mõne üksiku pingi lisamise ja teekatte uuendamise rohkem midagi tehtud. Kus on kohad paatide kinnipanekuks, jõeäärde pääsemiseks, piknikuks, suplema saamiseks?
2. Mina pooldaks allee terviklikku uuendamist, enamik puid paistab pealevaadates rahuldavas või kehvemas seisus olevat.
3. Kogu alal on kaks kivimustrit! Ükson Raatuse tänava eristamiseks ning teine kõigile teistele teedele. Sellise pika lõigu peale peaks olema võimalikanda kivimustritega edasi rohkemat ja vaheludslikumat, kui praegu esitatud variandis.
4.Hea et mängu on toodud tänavate pikendusel ka muid elemente, kuigi esitatud elmendid pole minu jaoks väga veenvad. Kui asi jõuab ühel hetkel eelarveni, siis olgu pigem mõni suur kolakas ehitamata ja selle eest saagu hulgaliselt pinke ja teisi väikevahendeid.
5. Praegu jääb mulje, et tegu on projektiga, kus on suurem rõhk pandud tee ning kaldakindlustuse uuendamise vajadusele, kuid jõeäärse ruumi korrastamine ja mitmekülgsete kasutamisvõimaluste pakkumine on jäänud tahaplaanile või ununenud.
Tegu on jõe küljega, kuhu päike paistab tööst vabal ajal - miks siis mitte seda ära kasutada ja kavandada korralik kalda-ääre kasutus?
14/02/12 11:21
Aigars Graps

Mesimagus jutt ja projekt, millega püütakse vaikselt õigustada plaanitavat kaldaalleede hävitamist-mõrva! Kõik vahendid paistavad "head" olema, sest käiku on lastud kogu kahurivägi. Tulevik on emamusele tume ja mõnele meelehead saanud ametnikule arvatavalt ükskõikne. Annb partei ameti, annab ka tegutsemissuunised ja milleks siis veel haritus ja mõistus! Küllap varsti ka betoonklotsid hakkavad "ilmestama" täisehitatud parke ja kinniseid jõekaldaid. Siis on juba hilja! Proovige Siili elamuterühmas liikuda pikki kallasrada, mis peaks olema Emajõe, kui avaliku veekogu ääres kõigile kallasraja osas vaba. Vorbuse kandi Emajõe kallaste sulgemisest on ju korduvalt juttu olnud. Tulemus? Tulemuseks on ikkagi Jäneseraja läbimatus! Eesti riik ja tolle õigus!!!
14/02/12 10:22
Edgar

Tuleks rohkem arvestada, et tegu Emajõe päikesele avatud kaldajoonega, mis peaks vastukaaluks vastaskaldale meil niigi vähe paistva päikese väge maksimaalselt ära kasutama. Just sellega erinevate istumis/lamamispindade tekitamisel rohkem arvestada. Hetkel jäävad küll istumiskohad varju, mida on vastaskaldal niigi piisavalt. Jõele lähemale!! Antud vaateplatvormid ei põhjenda ennast ei esteetiliselt, ökonoomselt ega funktsionaalselt. Platvormid on kindlasti vajalikud ja sellega on Võidu silla - Turu silla vahelisel lõigul ka õnnestunult algust tehtud. Projektis pakutav vaataplatvorm/istumisala on kehva juurdepääsuga, ega võimalda jõele avatud vaateid (ehk siis ei kanna vaateala mõtet). Saab vaadata vaid kitsas vaatesihis üle jõe jäävat.

See on justkui ajutise ja mitte tervikuna antud ruumi potentsiaali ära kasutavalt läbi mõeldud lahendus. Samas ehitusmaht missugune, määrates antud ruumi iseloomu järgnevaks paarikümneks aastaks. Pigem panustada tugevale terviklahendusele ja etapiviisiliselt väljaehitatavale lähenemisele, mitte korraga kogu ala ühes etapis katva, aga siiski poolikule nn sanitaarehitusele.

Emajõgi ootab enamat ja just antud paiga spetsiifilist.
14/02/12 10:08
Elmar Sink

Üldiselt meeldib. Eriti toredad on Emajõe äärsed platvormid, mis avanevad jõele ja tekitavad mõnusad istumiskohad, samuti on hea, et kalamehed pääsevad nüüd mitmes kohas jõe äärde. Pole nõus eelkõnelejate arvamusega, kes leiavad, et platvomid ärgitavad inimesi jõkke hüppama. Lolluste ees päästab meid ikka terve mõistus. Sildu ja muid rajatisi ei saa sellepärast ehitamata jätta. Mulle meeldib, et kasutatud on erinevat tüüpi pinke, samuti popimaid lahendusi. Asfalt oleks jalgratastele tõesti mõnusam, aga väljapakutud kivimuster on siiski päris ilus. Ainus suurem küsimus on küll selles, miks ei korraldatud ideevõistlust lahenduse leidmiseks. Praegu on aruteluks ikkagi üks suhteliselt tavaline variant.
13/02/12 17:04
Andres-Teet Merisalu

Kesklinna uue kergliiklussilla vajadusest:
1. Minu arvates on vaja kesklinna ühte korralikku kergliiklussilda üle Emajõe. Praegu seda pole. Ametnike jutud jalgrattaliikluse arendamise tähtsusest ei kõla veenvalt, kui kesklinnas rattaga mugavalt ja kiirelt üle Emajõe ei pääse.
Vabadussild ja Turusild jäävad juba kesklinna äärtele. Kaarsillast ja Võidusillast on nende kitsuse tõttu ohtlik sõites üle minna. Kumbki pole jalgratastele ette nähtud.
Käekõrval ratta üle jõe vedamist ei peaks aga end jalgrattasõbralikuks kuulutavas linnas olema. Võidu sillal on ka jalakäijana ebameeldiv viibida, kuna käigurajad on kitsad, autode müra ning pori pritsimise võimalus lähedalt möödudes suur.

Ainus hea ja toimiv lahendus oleks kergliiklussilla taastamine kunagise Holmi ja Uueturu tänavate vahel koos vastavate kergliiklusteedega. Ehk siis turuhoone tagant.
Peale rattaliikluse hõlbustamise meelitaks see jõe äärde lihtalt jalutama ka linnarahvast üldiselt. Just paljude sildade poolt antav jalutusmarsruutide paljusus teeb jõeääres keskkonnas kulgemise meeldivaks teada-tuntud turismilinnades.

Kõige odavam oleks ilmselt püsti panna praegu kasutult seisev raudsild. Kriitikud ütlevad, et raudsild olevat inetu. Minu meelest ei ole ta siiski kõige hullem. Rinnatis järgib kunagise Vabadussilla mustrit, mille asemel see ju 1993.a üles pandigi.
Kui aga seda lahendust mitte kasutada, lükkub kergliiklussilla rajamine määramatusse tulevikku. Isegi, kui raudsilda ei taheta üles panna, tuleks kergliiklussilla rajamine vastavale kohale siiski ette näha.
Mida Tartu jalgrattaliikluse planeerimise eest vastutav seltskond sellest ideest arvab?
13/02/12 15:34
Andres-Teet Merisalu

Mõned praktilised tähelepanekud ja soovitused:
1. Jalgrattateed peaksid olema ikkagi asfaldist. Kõik teised materjalid on liiklemiseks ebamugavad või hakkavad lagunema. Kõikjal Euroopas on see nii - kõnniteedel eksperimenteeritakse kõikvõimalike plaatide ja kivikeste ladumisega, rattateed on aga siledad ja tugevad. Miks meie planeerijad ikka veel neid lihtsaid tõdesid ei tunne?
2. Kas on piisavalt läbi mõeldud kogu ala drenaaź? Et liigvesi ei jääks nt kevadeti teetammide taha suurte loikudena murule pidama nagu praegu.
3. Treffneri kuju taha suurele haljasalale tuleks projekteerida aiaga piiratud laste mänguväljak koos väikelastele mõeldud liivakastidega. Ainult siis muutuks park jälle populaarseks.
4. Valgustid ja kogu pargi-inventar peaksid kesklinna osas olema traditsioonilised. Moeröögatused tuleks jätta hilisemate vanalinnast kaugemal rajatavate promenaadide jaoks.
5. Vaatesihtide avamine ja vaateplatvormide ehitamine on hea idee.
6. Kõikidel teedeäärsetel puudel tuleks oksi kärpida. Praegu segavad allakaarduvad oksad paljudes kohtades liikumist.
7. Raatuse tn sihis tuleks puuvõrasid tunduvalt tagasi lõigata, et vabastada sellel sihil Raeplatsi vaade. Pargi kõrghaljastus on ülekasvanud ning vajaks üldist piiramist.
8. Kohe tuleks kõrvaldada kõige enam vaadet varjavad länguvajunud puud Raeplatsi poolsel kaldal (Carrolsi söögikoha juures.
13/02/12 15:15
Kalle Kulbok

Nõustun eelkõnelejatega.
Disainielemendid on sobimatud, pingid ebafunktsionaalsed, teedelahendus küsitav.

Vaateplatvormide autor on ilmselt kuskilt kõrgelt kukkunud.

Kuna projekti on ilmunud ka massiline puuderaie Mäe ja Roosi tn pikendusel, kahtlustan Tiit Silla & Co karvast kätt Ülejõe Pargi täisehitamise plaani samm-sammult edasiarendamisel.

Kummastav on ülekäiguraja kadumine Narva 27 ühika ees, millele viitab vastava pargitee likvideerimine.
11/02/12 11:50
Andrus

Projekt on mahukas ja seetõttu ilmselt paari vaatamisega, ei jõua süveneda kõikidesse detailidesse.

Mis jäi silma.
Kaldakindlustus maakividega, võib korrektselt teostatuna olla vajalik ja visuaalselt kena, kuid kas on tarvis müüritisele paigutada plastiklaudist? Samuti on küsitav nii plastiku enese kliimakindlus kui selle püsivus antud asukohas valitud kinnitusega.
vaateplatvormid. Selliselt ehitatuna (roosi), on tegemist taas rajatistega, mis lausa projekteeritakse olema vee all, kevadisel kõrgvee perioodil. ei pea selliste veepinnani ulatuvate betoonkärakate rajamist mõttekaks ega põhjendatuks. lihtsam oleks need asendada avatud treppidega, mis on kaldlakindlustuse integraalne osa ning rajatud samuti maakivist - betoonist, kergesti puhastatavad. mäe tänava vaatplatvorm- näib, et kaarsillalt sooritatavad vettehüpped valmistavad päästeametile veel vähe probleeme, on tarvis teisi kohti kust hüpata ekstreemiihalejatele.
nõustun eelkõneleja arvamusega pinkide osas. pingid on istumiseks, mitte tallamiseks. sofa esilaudis on liiga ettevõlvuv ja pigem segab jalgade mugavat asetust ja lõhub naiste sukki. pakutud kandiline pink metallkäsitugedega, koos lauaga on atraktiivne pigem asotsiaalsele elemendile ning mitte teisaldatavuse tõttu teeb raskeks pingile saamise ja sealt tõusmise vanematele inimestele. pakutud pink on visuaalselt näotu, robustne, sobiks pigem turuletiks kui istumispaigaks. vanad "nõukaaja" pargipingid raudteejaamades ja mujal olid tunduvalt kaunimad ja ka istutavad.

jalgrattateedest. jääb mulje, et keegi on tellijale või projekteerijale maksnud, et kasutataks tartu ratta-jalgteedel kasutataks kattematerjalina seda suurt leivapätsi nimega "Kartano". mainitud teekate on kõike muud, kui mugav ja turvaline aluskate jalgrattateele. kuiva ilmaga sõites on ta konarlik ja ebamugav, kuna ei ole sile, märja ja sügiseste puulehtedega libe, talvel eluohtlikult libe ja halvasti jääst puhastatav. visuaalselt ei anna see ruudustikmuster midagi samuti juurde. need kivid ei ole ka visuaalselt meedivad. ning nende suurus on halvem kui mistahes teistel kivisillutistel, resonatskiiruste suhtes (va munakivisillutis).
on olemas tunduvalt paremaid kattematerjale, mis on nii ratturi kui jalakäia sõbralikumad. isegi olemasolev killustikkateselt ühtlasem, kaunim ja sobilik olemasolevasse, looduskeskkonda. kui te ei oska, ärge planeerige jalgrattateid, õppige enne euroopast- taanist hollandist ja rootsist, milline peab üks jalgrattatee olema. ja liikluskorraldustähised/märgid, ei tohiks mitte kuskil asuda keset jalgrattateed, see on liiklejaile ohtlik.

Küsitavusi valmistab ka lamp pilliroog. visuaalselt huvitav ja kena, kuid kas ollakse veendunud, et see lamp sobib töökindla valikuna meie väga muutlikku ja suhteliselt karmi kliimasse? võibolla võiks õppida vabadussamba tulede "eksperimendist".

samuti nõustun eelkõnelejatega, et mida rohkem säilitatakse tartu jõeäärse ala rohelust ja pargilikku loomust, seda parem.
09/02/12 11:25
Anu8 Veede

Praegu siin olev pilt näitab ju Tartust üht paremat külge. Vanad puud ja varjumuster kõnniteel. Puuduvad vaid istumiseks sobivad pingid. Kui pinke oleks küllalt palju, jääks mõned ka puhtaks ja kõlbulikuks vanadele inimestele.
Mida looduslähedasem ja lihtsam on pargi või allee kujundus, sedas parem.
08/02/12 16:44
Helis

Sellisel kujul see vasakkallas oma potentsiaali ei rakenda. Pargina säilimine oleks vajalik, aga maitsekad kohvikud, mugavad pingid, valgustus jne vajalik
03/02/12 00:09
Elina Aro

Tartu rohelisus ja suured parkid on see mida meie väliskülaline kiitab kõige rohkemini. Lisaks kesklinna arhitehtuuri ja linnaruumi avarust hinnataks. Au Matteusele. Kahjuks mina pole üldse selle plaani sõber, et seda piirkonda muudetaks. Tartu kaotab olulise osa oma charmist ja atmosfäärist. Kokku ja täis ehitamisega pole ühel päeval enam Tartu vaimul ruumi elada.
Elina Aro- linna giid
02/02/12 16:57
Priit

Kujutlen romantiliselt vanas võtmes valgustatud aleed koos pinkidega. http://www.bongiovanni.it/ita/lampioni-in-ghisa.html http://www.bongiovanni.it/ita/panchine-in-ghisa.html