In English  Suomeksi  Auf Deutsch  По-русски  
Esileht » Räägi kaasa


Üldinfo

Kultuur

Tervishoid

Sotsiaalabi

Haridus ja teadus

Äri

Kohalik võim

Turism


Tartu Linnaraamatukogu küsib nõu

Juba aastal 1923 otsustas Tartu Linnavalitsus, et raamatukogule tuleks ehitada uus hoone. Möödunud aasta lõpus lõhkenud veetoru, uputus, sellele järgnenud ekspertiis ja diskussioon remondi ulatusest ja maksumusest on teravalt esile toonud vastuolu praeguse peahoone võimaluste ja tänaste ning homsete vajaduste vahel. Et paremini Tartusse 21. sajandi raamatukogu kavandada, esitati kolm küsimust:

  1. Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
  2. Missugune peaks Tartu linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
  3. Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?

Mida arvab raamatukogu direktor Asko Tamme: loe siit

Küsitlusele vastas 29 inimest.



12/04/03 11:05
elina tehvand

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
praegu on peaaegu kõik hästi. see on halb, et osakondi muutkui tõstetakse edasi-tagasi.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
samasugune

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
seal kus ta praegu on.

10/04/03 17:02
Elen

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Positiivne on see, et on üle mindud elektroonilisele laenutamisele - see annab suuremad võimalused enne raamatukokku tulemist sobiv raamat välja valida ja kindlaks teha, kas soovitud raamat on üldse kohal. Väga hea on ka arvutiklasside olemasolu - avaneb suurem võimalus andmete otsimiseks.
Halvasti on ikkagi ruumikitsikus.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
20 aasta pärast võiks Tartu Linnaraamatukogu olla igati kaasaegne infootsingu koht, mis asub seks otstarbeks ehitatud hoones.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Arvan, et parim koht raamatukogule oleks Aura veekeskuse juurde kavandatavas teaduskompleksis. Lisaks sisulisele sobivusele võimaldab see asukoht mugavat juurdepääsu - jalakäijale hea kesklinna lähedal ja autojuhile hea asukoht parkimisplatsi olemasolu/loomise võimaluse tõttu

09/04/03 14:38
gerti

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Hea on, et igasugust informatsiooni saab läbi erinevate kartoteekide ka ise otsida. Mind on need väga palju aidanud. Halb on see, et ruumi on ikkagi vähe ja kõik on nagu kokku surutud

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Kõige paremat kohta ei oska praegu välja pakkuda, sinna raamatukogu direktori poolt pakutavasse asukohta teda ka ei tahaks.

07/04/03 14:41
Marika

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Võimaluste piires on kõik OK. Ise rohkem laenutaja, saalis ei istu. Ventilatsioon pole suurem asi, aga nii vanas hoones on suht keeruline midagi tõsist (ja samas ökonoomset)aretada. Huvitav, mis tingimustes on avalikkuse silmale varjatud fondid? Probleemid on ilmselt ka muu santehnilise poole peal. Jalakäijatele arvatavasti ideaalilähedane asukoht. Maja iseenesest samuti sümpaatne.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Kultuurikeskus ja kohtumispaik.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Ikka kesklinna läheduses, aga parema (loe:tasuta) parkimisvõimalusega. Eriti arvestades võimalikke majale lisanduvaid funktsioone.

04/04/03 16:00
kairi

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
ja parim koht on aura ja a-ha hoone juurde sest seal on juba sellised asutused ja kui auras käid ära meelitab ka minna raamatukokku ja präegune asukoht on halb kaugel nurga taga uued reisil olevad ei oska teda leidagi tean omast käest

04/04/03 15:54
Maarika

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Enamjaolt on ta ok aga häirib et kui vetsu juurest mööda lähed on seal alati jube hais:((

02/04/03 15:22
Ene Nõmme

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Raske hinnata, eelistan end huvitavaid raamatuid omale osta. Raamatukogus käin suhteliselt harva. Iga kord on asi sujuvalt kulgenud. Häirib trepikoja düsfunktsionaalsus, fondi killustatus.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Raske öelda. Tahaks ikka olla reaalses ajas. Alustame olemasolevate võimaluste ülevaatamisest ja kordategemisest.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
http://www.tartu.ee/data/lutsupilt.jpg projekt on suurejooneline küll. Aga millega selle ehitamine Tartu suguses linnas kinni makstaks? Väga suure tõenäosusega realiseerub ja rakendamisel tekib murdu probleeme. Aga - ehitajaile on tööd vaja. Ja raamatukogu on kehvadel aegadel ainus, mis rahva kultuuritaset hoida suudab.

29/03/03 16:22
Ria

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Linnaraamatukogu asukoht on 5+.
Kuna õpin hetkel Tallinnas, siis pole kursis sisemise seisuga.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Raamatukogu võiks olla nagu šampoon 3-1s! :) Üheks komponendiks suur hulk erinevat kirjandust, 2 ja 3 komponent aga lugejate meelitamiseks. Nt raamatud võiksid olla nagu toiduained riiulil, see võimaldaks leida inimesel "kogemata" huvitav raamat. Võiks olla seal pisike kontsertsaal, kus saaksid koolides tegelevad huvirühmad ülesastuda. Mida iganes...

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Kaubahalli esine koht ei meeldi mitte kuidagi.
PALUN, ÄRGE SINNA KÜLL EHITAGE!
Nii nagu täna ja igal teiselgi päikesepaistelisel ilmal, käivad paljud tartlased seal pargis lõõgastamas. Kui aga terve südalinn ehitatakse hooneid täis, siis ei päista enam ükski päikesekiir tänavale. Tallinnas juba on nii. Tartu jäägu Tartuks!
Sellel pisikesel pargil on suur osa linnarahva elus:
- Lastel armas paik mängimiseks.
- Ideaalne koht sõpradega kohtumiseks.
- Ilusad lilled on alati sinna istutatud. Mõnus puhata. Linnulaulu on isegi kuulda!

Näiteks võiks ta asuda Ujula Komsumi kandis.
Selge on see, et rahvale meeldiks, kui kõik kesklinnas oleks. Aga kesklinn meil ju nii pisike... Roheluse arvelt ei tohiks küll seda ohvrit teha.
Asub ju Riia-Turu ristmik ka seal samas.
Olen igati selle poolt, et SÜDALINN OLGU SELLINE NAGU TA ON!
Moodsad hooned võiks kerkida omaette, eraldatuna, nagu on Pariisis! Süntees uuest ja vanast on jube.

26/03/03 16:49
Anne Luht

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Välisuks kitsas ja vahekoridori kontroll on alandav. P.s. igast raamatutoast ei saa koju laenutada, jooksutatakse mööda maja. Trepid ja trepid ei meeldi ja muidugi osa asju käib hoopis tänava kaudu ning nüüd veel see ruumipuuduse tõttu lugemissaali eraldamine Laiale tn.?
*Harige oma teenindajaid, et nemad ei vihjaks, justkui mulle see raamat ei sobiks. Ma pole veel nime jõudnud lugeda, aga ma siis ei võta midagi koju, kui tema on punktis. Praegu läheb teenindajail veel liiga palju aega, kui ma riiulist raamatut ei leia ja suure otsimise peale suunatakse hoopis laste osakonda. Sõnaga ruumi vähe ja asjad =osakonnad umbseisus.Kui on lekkiv maja, siis tuleks kalkuleerida tõepoolest uue ja vana vahel, kas ja kuidas tuleb linnaelanikule /rahavõimu piires/kasulikum, kasvõi juurdeehituse näol.See on juba teine küsimus.RK on äärmiselt vajalik kultuuriasutus!

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Mis 20 a. pärast. Ikka varem juba, saaks kohe. Vähemalt elektroonika sisse, et magnetkaardiga tulen välisuksest sisse ja juba all saan arvutist vaadata, kas minule vajalikku raamatut on sees. Võiksin saada ka kodust saada avada ja tellida ning ka lugeda, siis ei peagi raamatut 10tk olema, saame korraga lugeda, endale sobival ajahetkel.
*Jah, kultuurikeskusena, kus toimuksid kirjanduslikud kohtumised, "-kohtud", klubid, luuleõhtud, seminarid. Tutvustused nii kirjanikke kui teoseid, väikseid instsineeringuid saaks jälgida ja videoid kirjanduse põhjal vändatud... ja giid-filme loojast, tema kodukohast jne. Kui avan inglis- või vanasaksakeelse ajaloo teatmiku,et siis kuuleksin eestikeelset teksti, saaksin salvestada endale ja avada kõiki raamatuid, ka ürikuid ja neid mõista. Harige ka lugejat, õpetage vanu šrifte lugema. Andke käibesse võrdlevaid tabeleid ajaloost, olmest. Kui uus juurdeehitus on pangamaja ja WC vahele liiga kulukas, siis kama kuhu, kesklinnas platse palju. isegi Fortuuna tänav on õudseid lobudikke täis. sinna tuleb ju uus sild võib ka Aura juurde. Aga see WC tänav tahab vist alt kõvasti vaiadega toppimist saada ja muinsus-arheloogia tuleb ka kandadele. Kuidas tänavamüraga on? Tahaks vaatega Emajõele küll ja lahtiste rõdudega,et suvel n.ö. väljas lugeda. Võib ka ühendatult kaks eraldi maja ehitada.S.T. vana renoveerida ja kultuurikeskuseks jätta.Eskalaatorid loomulikult, siis saavad kõik sisse kärudega ja toolidega. Tööruumid oleksid head ja muusikakuulamise jaoks ka/boksid=kabinetid/. Üldse võiks sümboolne aastamaks olla 10- või 25-kr.Ja arvutit pole veel kõigil, sellep. peaks vist ka keegi pädev teenindaja olema, kes arvutis pikendab ja annab ka raamatutest teavet tel.teel, kas on sees. Praegu teeb seda sama inimene,kes teenindab jrk. Raamatuotsija-teenindaja ja raamatulift nagu TÜ omas. All võib siiski ilma kaardita sissepääs olla, alles eskalaatorile astudes tuleb kaart registreerida. Siis jääks kohvik ja muud saalid all teistelegi kasutada, riidehoid või kapikesed võtmega ja portfellide jaoks. *Kõik raamatud, mis on trükis ilmunud, peaksid RK olemas olema, koos sisu tutvustava viitega.
*Pikendatagu ikka kõik minu käes olevad raamatud, mitte ainult viimati võetud, selline "avastus" oli mulle üllatuseks,et esimene raamat oli pikendamata ja ma olin võlglane.Muidugi elektrooniline kontrollvärav, kas olen liige või võlglane.. tagastus ja paberimajandus peaks eraldi all olema, seal, kus liikmeks astutakse ja aastamaksu makstakse. Arvutiga peaks ka saama maksta.
*Peaks link olema, kuhu saan teatud raamatule ka mõtteid ja kommentaare kirutjutada, nii et saan ka teiste arvamusi teada, kasvõi sealsamas, kus ta registris seisab.*Pidevad tutvustavad näitused, et pealetuleval noorusel oleks meie varadest ettekujutus ja kihtidest arusaam,et oskaksid vastavat valdkonda ka küsida ja uurida! * Ka ekskursside organiseerimine, kui on mingi kirjaniku aasta ja Kalevipoja aasta. Näidata videoetendusi, kasvõi vanu ringvaateid, mis heidaksid pilgu mei kunagisele "potjomkinile", koos pealelugemisega, kuidas tegelikult oli.../au kolhoosikorralejne./
*Kirjandusele toetuvate filmide ja lavateoste /ka ooperite ja muusikalide, draamalavstusi nagunii/ laenamise võimalus ja ka sealsamas vaatamise võimalus, kõigil pole seda võimalust kodus vaadata.Tulen raamatukokku ja teen endale boksis teatriõhtu. Vähemalt 10-ni avatud, peale töö ja peretoitmise jõuaks 20. kohale veel.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Vist juba eespool tuli kogemata jutuks: kui kannatab, siis WC tänavale koos läbisõidu või parkimise võimaluse säilimisega.kui tuleks odavam, kui ainult uue ehitamine. Tartu on ju kultuurikeskus ja pole suurt korralikku kultuurikeskust!? Milleks meile suur hall ainult spordi ja gigakontsertide jaoks? Meil nii väike riik ja juba TL ja Pärnus vist on hallid. Tavainimene sinna nagunii nii sageli ei eksi? Raamatukogu on 100x vajalikum ja seda kõigile, mitte ainult rikkuritele, maailma musavanakeste ees uhkeldamiseks, kes on mujal juba maha käinud. Laululava on ja kontsertsaal ka. Kirikud veel lisanduseks.RK aknast oleks ilus näha Kalevipoja kuju ja papa Kreutzwaldi oma ka.
* võib ka Aura juurde aga keskkond on liiga turukeskne.Eks linnal on teada, kus vabad platsid veel on, mida pole "sõpradele" maha parseldatud. Valige kiiresti, muidu pole kuhugi niisugust vajalikku hoonet enam ehitada ja rahakene võib ka linnapea isiklikku maitset hoopis toetama hakata.
*võib ka Fortuuna kanti ja selle tagusesse Raatuse vahelisele alale, sinna tuleks siis KreutzWald ära tuua. Õide, seal WC juures on ju Lurs, va libekala ka. Mina toetan Kultuurikeskust= rahvaraamatukogu.Selle vana koha täiteehitus tuleks vist sammastega ja vanas Matteuse stiilis ehitada, teistsugusena ta sinna ei klapi. Asi tahab kõvasti kaaluda ja eskiise, mis passiksid erinevatesse kohtadesse oleks vaja näha ja kalkulatsioonid ka. Me ehitame ju sajandeiks.

26/03/03 14:25
Eve Mäsak

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Olen rahul.Hästi-elektrooniline laenutus.Halvasti-uusi raamatuid on vähe eksemplare ja vahel on lihtsalt kliente nii palju,et tuleb kaua leti ees oodata

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
avaram,rohkem oleks raamatuid valida avariiulitelt

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
see koht praegu on ju ka päris hea,kesklinnas

24/03/03 15:27
Meeli.Veskus, riigiametnik

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Tartu Linnaraamatukogu on VÄGA HEA raamatukogu. Seda eelkõige tänu oma tublidele töötajatele ja lugejate nõudlusele vastavatele fondidele. Lugesin varasemaid arvamusi ja olen veidi hämmingus- tahetakse kaasaegset teenindust, aga uut maja nagu polekski vaja. Tarusse on väga kiiresti uut raamatukogu vaja ja see peaks kindlasti asuma kesklinnas. Samuti on juurde vaja haruraamatukogusid Veeriku-Tähtvere ja Ülejõe ning Raadi- Kruusamäe piirkonda. On hea, et Tartus on ülikool oma raamatukoguga, kuid see on siiski teadusraamatukogu ja iga inimene ei vaja selle teenust. Vaja on just sellist raamatukogu nagu praegune direktor Asko Tamme seda näeb-
polüfunktsionaalne: ta peab olema kasutajasõbralik igas mõttes, täiuslikud fondid ja kaasaegne tehnoloogia kaasaarvatud. Ei tasu karta raamatukogu ajaviitekeskuse rolli.See saab olla vaid teisene.
Praeguses majas ei saa raamatukogu enam täita neid funktsioone, mis talle pandud. Tasuks korraks käia Paides, Viljandis, Kurssaares, Pärnus.... ja vaadata, millised uued raamatukogud on viimastel aastatel neis linnades ehitatud. Tasuks küsida ka sealsete raamatukogude külastajate käest, kas raamatukogu ehitus on nende linna jaoks luksus olnud. Juba täna on need suhteliselt perspektiivitundega ehitatud raamatukogud "ülerahvastatud". Loomulikult, et teenindus ei kannataks, tuleb kasutada arvutilaenutust jms. Kui see ei meeldi, võib ju alati endale raamatuid poest osta ja neid õndsas üksinduses kodus sirvida. Tänapäeva kiire elutempoga kaasaskäimiseks peab raamatukoguteenindus olema kiire ja asjatundlik. Tartu Linnaraamatukogu töötajad on suutnud sellist teenust pakkuda, aga et mitte oma head mainet kaotada, on vaja ka vormilisi muudatusi.Praeguses raamatukogus ei olegi võimalik lahendada puuetega inimeste teenindamist. Lähemate aastate jooksul Tartusse uus kaasaegne raamatukogu - see on parim kingitus linnarahvale!

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Ei tasu karta, et jääb vaid internet. Küllap on kahekümnegi aasta pärast raamatukogust võimalik saada paberkandjal raamatuid, ajakirju... Samas kõik teised võimalused informatsiooni kättesaamiseks ka olemas. IT areng ja selle võimalused on äraarvamatud. Kahekümne aasta pärast on Tartus korralik linnasisene raamatukogude võrk ning keskraamatukogu on nii 16.aastane ja asub kesklinnas. See on igati kasutaja- ja töötajasõbralik, kus raskeid raamatupakke ei pea vedama kõrgeid treppe pidi, vaid ikka raamatuliftiga. Lugejate jaoks on omad liftid, palju lugejatöökohti, kohvijoomise võimalus...

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Paremat kohta kui Asko Tamme ja paljude teiste poolt juba pakutud, ei teagi.

24/03/03 11:31
Leho

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Klienditeenduse tase on kohati väga halb(põhimõttel et kui tasuta teenus ja inimesel seda on vaja siis pole vajadust hästi suhelda)PS.On ka erandeid!Vaenulik suhtumine vaegpuuetega inimestesse(puuduvad kaldteed ja liftid)!!!!

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Kliendi sõbralikum!!!

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Kusagil kesklinna piirkonnas!

22/03/03 10:11
Anne Rehema

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Raamatukogu teeb omalt poolt, mis suudab, aga hoone on tegelikult sobimatu. Osakonnad on kõik üksteisest lahutatud; kui tahad kasutada erinevaid teoseid, tuleb ronida mööda treppe. Üldse on trepid pikad, kõrged ja ebamugavad. Eraldi lugemissaalid tuleks luua ajalehelugejatele ja arvutit torkivatele koolilastele.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Uus kaasaegne hoone; lugemissaalide struktuur võiks võtta eeskuju ülikooli raamatukogust. Sissepääs saalidasse peaks olema ainult elektroonilise lugejakaardiga, v.a. kodumaise ajakirjanduse saal. Trepid võivad olla, aga liftid peavad olema!

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Kesklinnas. Kaubahoovi kvartal on täiesti sobiv, võib-olla isegi parim variant.

21/03/03 11:12
Eva

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Äripäev - " WSJ: Eesti küberoskused on anomaalsed

Meelis Mandel - Eesti küberoskused on anomaalsed, edastab tänane The Wall Street Journal AP uudist Eesti e-valitsuse loomisest.
Leht tsiteerib ühendministeeriumi infoosakonna juhatajat Arvo Otti, kelle sõnul luuakse lähema aasta jooksul võimalus jõuda ühelt koduleheküljelt sadade omavalituste ja riiklike struktuuride veebikülgedele ja pääseda ligi nende teenustele. Ott kirjeldab uudisteagentuurile ka ID- kaardi kasutamise võimalusi avalikus sektoris.
Eestis on just avalikule sektorile ette heidetud laiskust ID-kaardi rakenduse välja töötamisel." Jah - linna raamatukogu on suure sammu nüüdistehnoloogia kasutuselevõtus uue direktori käe all edasi astunud. Kuid käia on pikk tee. Edu neile, et ka eestikeelne võrguruum hakkaks kultuuripidev olema. See nõuab raamatukoguhoidjailt nüüdistasemel haridust. On ohtlik jätta lugejat teenindama nobenäpulisi klahviklõbistajat-neiukest, kelle kultuurikogemus on lünklik.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
e-raamatukogu, kus kasutusel kodumaine tarkvara, mislle kaudu on e-kirjandus ja e-ajakirjandus, e-teadusajakirjad ka eesti keeli mugavasti kasutatavad nii kohapeal kui ka oma isikliku laua tagant kasutatavad, võrgupõhistest sõnastikest ja teatmestutest rääkimata, parooliks inimese lugejapileti number.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
võrguruumis ja samal ajal ka esinduslikult korrastatud väärishoones

21/03/03 10:37
Asta

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Rikkalik fond, arukad töötajad - see on hästi; eklektiline sisekujundus, fondide laialipaisatus, lifti puudumine (tohutu vaevaline trepp) - need on puudused.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Tirsi ehitatavast uuest kaubanduskeskusest umbes kilomeetri kaugusel lööb Tartu Tarbijate Kooperatiiv märtsi lõpus kopa maha, et laiendada oktoobriks praegune 2500 ruutmeetri suurune Kalda http://www.aripaev.ee/2358/uud_uudidx_235807.html- miks mitte varem! ... Konsum ligi 18 000 ruutmeetri suuruseks Kalda keskuseks. Veidi üle 100 miljoni krooni maksvas keskuses saab viiendik pindalast olema seotud vaba aja sisustamisega..." Küsimus siit- kas nn Annelinna raamatukogu saab ka sinna üle viidud praegustest armetutest oludest?

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Mis saab vanades ruumides olema, kui ehitusbuumi käigus pannakse püsti samavõrd probleemne ehitis nagu Pärnus? Raamatukogu on ju igas paikkonnas vaimutempel, tuleks vältida odava kaubamaja ülespaneku taktikat. Kurb näide on Ülikooliraamatukogu hoone. Kas tegijail on samaaegselt olemas kolm olulist asja - piisavalt raha, vaimset oskusteavet ja tehnilisi oskusi. Ehitusfirma(de)le tööee etteandmise korral on risk suur, nn Jänese-plats vajaks väärikat hoonet! Võibolla oleks mõistlikum vana nn ajalooga hoone korralikult korda seada.

20/03/03 10:00
Marina Haldna

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Väga vajalik koht ja teeb nende tingimuste juures, mis tal on maksimaalselt head tööd.Sõbralik teenindus.
Halb-liiga palju treppidest käimist!

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Rohkem arvutitega varustatud, et saaks kataloogidega tutvuda jms.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Ma arvan, et kasutan raamatukogu kus tahes (linna piires muidugi)

19/03/03 17:04
Vera Rõika

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Olen linnaraamatukogu lugeja olnud 1965.aastast alates. Kahjuks, alates raamatukogu üleviimisest arvutiteenindusele tunnen siin ennast ebamugavalt. Mulle ei sobi, kui mingi külm masin hakkab mulle ettekirjutusi tegema raamatute tagastamise aja suhtes. Raamatukogu ei ole pangakontor, vaid koht, kus lugeja peaks saama ennast tunda arvestatavana ka siis kui tema lugemiskiirus ei vasta "suurepärastele ja ainuõigetele" euronormidele.
Seoses sellega kaalun juba mõnda aega, kas mul enam ongi asja sellisesse raamatukokku, mis peaks justkui olema rahvale mõeldud, aga tegelikult... Nii või teisiti jään alatiseks sellise asutuse arvutiseerimise vastaseks.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Loodan, et siis arvutid on vaid abiks raamatukogutöötajatele, mitte ei seisa lugeja ja raamatukoguhoidja vahel.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Praegune koht on ju küllalt hea, ja kui teha juurdeehitus, siis peaks saama päris korraliku maja.

19/03/03 14:00
Siim Reola

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
Tundub, et linnaraamatukogu on tõesti linna raamatukogu. Läbi aegade on selle külastajaid ühendanud seletamatu linnakodanike (olgu siis Tartu!) ühistunne. See on midagi muud kui Ülikooli raamatukogu akadeemiline individualism, õppe- ja teadustööga kaasnev pinguliolek.
Linnaraamatukogu on pidevalt ja kiiresti arenenud. Tehnilised lahendused on seda arengut suunanud, kuid olulisimaks pean teeninduskultuuri.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Minule isiklikult on 20 aasta perspektiiv liialt pikk. Kujutlen meelsamini kümmet aastat, lähtuvalt praegustest arengutest ja vajadustest. Aga see selleks!
1. Olen veendunud, et erinevatel arenguetappidel ja erinevate emotsionaalsete vajaduste rahuldamiseks vajab inimene ka kauges tulevikus raamatut kui füüsilist eset, mida saab kaasa võtta reisile, millega saab ennast tugitoolis mõnusalt kerra tõmmata või mida enne uinumist öökapile asetada.
2. Raamatukogu on vaid ühes osas oma tähendusest infokogu. Ta on ka emotsionaalne, kultuuriline, sotsiaalne keskkond. Vaikus. Rahu. Keskendumine. Süvenemine. Kontemplatsioon. Aga ka suhtlemine, kontakt inimeste vahel, infovahetus vahetul suhtlemisel. Need on põhiväärtused, mida tuleb püüda. Praegune tehniline revolutsioon on ainult ajutine peapööritus.
3. Omaette küsimus on, kas raamatukogu kuulub multidistsiplinaarsesse sotsiaalsesse ruumi (näit. Ahhaa Keskuse kõrvale) või
taotleb keskendatust tugevale iseseisvusele?
4. Küsimus on ka, kas raamatukogu kui kultuurikandja vastab alati kõigile ootustele või tugineb loomingulisele missioonile kultuuri luua, toota, levitada?
5. Raamatukogu võib vaadelda teenindusasutusena. Kultuuritarbimistki käsitletakse teenuse tarbimisena, kuid sellel teenusel on teinegi pool - looming, mis kusagil kellegi loodult sünnib.
6. Raamatukogu võiks olla ka võimalus loominguliseks tegevuseks.
PS!Praegu käivitunud diskussioon Tartu kultuuri arengute üle võiks haarata endasse ka raamatukogu küsimised.
PPS! Tartu Art House! Tartu Kultuurikeskus? Tartu Loovkeskus? Ahhaa! On aeg T.-Vaim vabaks lasta ja otsida vaimu ülendavaid grand-ideid!

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Kahtlen, kas leidub jõudu, mis käivitaks täiesti uue, iseseisva hoone(kompleksi) ehitamist. Isiklikult ootan kultuurikandjatelt missiooni, seega võiks uue raamatukogu planeerida Ahhaa Keskuse hoonekompleksi. See on eelkõige noortele suunatud objekt ja miks mitte taotleda põlvkondade vahelise suhtlemise taaselustumist...

19/03/03 13:31
Marin

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
20 aasta jooksul olen Lrmtg-s käinud paar korda. Usun, et seal on hea endiselt hea teenindus, kuid sellest ei piisa. Määravaks on minu jaoks keskkond: visioon raamatukogust, kui avarast, valgest, kaasaegsest vaimsest keskusest, mis oleks rikas nii ühiste huvidega inimeste (suhtluskekkond!) kui ajakirjanduse, raamatute, muusika, filmide jm. kogude poolest. Kaasaegne rmt.kogu peaks olema keskkond, mis inspireeriks, kuhu tahaks tulla mitte ainult laenutama, vaid olema, vaba aega veetma. LINNArmt.kogu Tartus peaks olema avar ja õhurikas, "heade mõtete" peale tulemise avatud ruum. Praegune ülikooli rmtk.on nendele elulistele vajadustele tunduvalt lähemal.

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
Jutt rmt.kogude kadumisest on küüniline või kuulub inimesele, kelle töö on seotud ainult infoga, s.t ei nõua mahukate tekstidega tegelemist. Kahjuks pole tulevikuüh. progn.ks see kirjakast kõige õigem koht. Kindlasti ei kao rmt.d ja rmt.kogud kuhugile. Seoses infotehn.ga võib muutuda ainult LINNArmt.kogu funktsioon: umbsest rmt.te laenutuse asutusest polüfunktsionaalseks kultuurikeskuseks. Oluline on seda ette näha, maailmas ringi vaadata. Paistab, et enne oma julgete mõtete esitamist on A. Tamme seda teinud.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
Väljapakutud koht Emajõe ja Küüni tn vahel on exellent! Sellel kohal asuv rmt.kogu pakuks tasakaalu uhketele äri- ja pangahoonetele. Ühtlasi jääks see moodsa linnaelu ja vaikse ülikooli areaali piiriks . Ehitis võiks olla madalamat tüüpi, õhuline ja peegeldav.

19/03/03 12:05
Maire Suvi

Mida te praegu linnaraamatukogust arvate? Mis on hästi? Halvasti?
halvasti on see, et viivisevabasid neljapäevi enam ei ole. raamatuid ei taheta enam tagasi tuua, ja need ei liigu ringi.
muu on hea :)
seda ka, et ärge oma kataloogides okultismi psühholoogiaks nimetage!

Missugune peaks Tartu Linnaraamatukogu kahekümne aasta pärast olema?
vahest maja võiks olla paremas korras.

Kus oleks raamatukogule kõige parem koht?
seal kus praegugi